Kui palju soola on ketšupis?
Jällegi täitsa juhtus kellelgi selline asi...
Käisin Kohtla-Järvel keemia praktikumis. Tehakse seal igasugust analüüsi, jäätisele ja bensiinile ja millele iganes, aga mulle juhtus ketšup. Ketšupi juures on üks küsimus see, et palju soola on pandud. Väga palju soola ei ole hea, inimesed kipuvad üldse üle soolama, kõrge vererõhk ja igasugu muud hädad. Teiselt poolt on sool konservant ja kui on soolasem kaup, siis ei pea ilmtingimata neid teisi asju panema, mida kõik kardavad. Need E-dega.
Muuseas, kas keedusool ei olegi E-aine?
Keemialaboris oli päris põnev. Ketšupi soolasisalduse määramine käis tiitrimisega, mida on ju vanadel headel aegadel tehtud sadades kordades, aga seekord läks teisiti. Kogu tiitrimise juures on käsitööd nii palju, et proov tuleb kaaluda. Kaalumine, nagu me kõik teame, ei ole ka enam mingi vihtidega mässamine, aga see selleks. Pipetiga mõõtmine on korraks vajalik kalibreerimise juures, aga muidu teeb kogu analüüsi automaat. Pildilt puudub printer, kes iga mõõtmise järel graafikuid ja tabeleid välja laseb.
Kas küsimus soola hulgast ketšupis sai vastuse. Jah, analüüs näitas, et soola on 2,2826%. Vastab etiketile, aga kuidas küll hinnata mõõtemääramatust? Ka neljas koht (komast lugedes) omab üldse mingit füüsikalist sisu?
Kogu analüüsi rosin on see, et ühe proovi analüüsimise tulemusena sain 11,25 lehte (A4) protokolli. Pluss juhend ja ohutuseeskiri. Polnud isegi mitte üks proov, üks mõõtmine kõigest. Hea küll, kalibreerimise paberid on seal hulgas ja kui on korraga palju proove, siis iga mõõtmise ees ei pea kalibreerima, eksju. Aga paberit tuleb ikka päris kõvasti.
Kütuselaboris oli protokolli vähem. Seal trükkis masin selliseid kassatšeki mõõdus lipikuid. Sellevõrra olid seal jälle vingemad juhedid ja ohutusreeglid.
