Mis selle kooliga lahti on? Mis teil jälle häda on?

Sir Ken Robinson kõneles TED konverentsil 2010. aasta veebruaris juba teist korda ja seekord oli tema sõnum:
„Iga haridussüsteemi maailmas reformitakse hetkel. Aga see ei ole piisav. Reformist ei ole enam kasu, sest see on lihtsalt katkise mudeli arendamine. Mida meil aga vaja on, ei ole mitte evolutsioon, vaid revolutsioon hariduses. Selle peab muutma millekski muuks.”

Muidugi, ta on hea esineja, lahedad naljad, hästi valitud näited ja kindlasti hoolsalt läbimõeldud esitus. Heaküll, ta venitab mõnd vana nalja liiga pikalt ja naerab selle üle ise. Võib-olla on ta natuke liiga omas kinni, justkui üritaks maha müüa oma suurt ideed. Elus on veel mõned asjad peale loovuse ja ei ole see kõik nii lihtne midagi. Aga publik suhtub temasse hästi ja juba esimene kõne 2006. aastal sai mitutuhat vaimustunud kommentaari, inspireerivaim kõne läbi aegade.

(ted.com eestikeelsete subtiitritega)

Nüüd on ta tagasi TED2010 ja ütleb: „As Chris says, there is a hunger for videos of me.” Õige, me juba ootasime.

Mõte on ei rohkem ega vähem kui revolutsioon hariduses. Raske on millelegi konkreetselt vastu vaielda. Jah, me raiskame inimeste annet, aga mida me ei raiska. Jah, me karjatame noori ülikooli ja hädaldame, et nad ei õpi seal õieti midagi mõistlikku. Jah, me üritame kõigele rakendada tehnoloogilist mudelt ja rõõmustame ise, kui see tundub eriliselt kõrgtehnoloogiline. Ja kõik see muu ka. Aga ometi tekitavad haridusrevolutsioon ja kooli põllumajandusmudel veidi kõheda tunde. Ei tea miks?

(ted.com eestikeelsete subtiitritega)

Huvitav. Abraham Lincoln saatis Kongressile teate, kus ta muu hulgas ütles: „Vaikse mineviku dogmad ei vasta tormisele olevikule. Olukord on kõrge raskuste koorma all ja me peame koos oludega tõusma. Kuna meie juhtum on uus, peame me ka mõtlema uutmoodi ning käituma uutmoodi. Me peame end vabastama orjastusest ja alles siis me päästame oma maa.”

Raske on uskuda, et Ken Robinson ei tea, mis Lincolnil mõttes oli. Olgu küll, et Inglismaal ei õpetata Ameerika ajalugu, isegi tõrjutakse seda, aga tsitaadi päritolu ja tausta on ju nii lihtne järele vaadata. Robinson kannab need sõnad 19. sajandi keskelt, tundmatutest oludest üle tänasesse kooli ja ei ole teada, millise konteksti need ajaloost kaasa toovad. Mõni inimene, mõni ameeriklane näiteks, võib teada, mis toimus neil aegadel ja kogu jutt võib omandada hoopis uue mõtte.

Kuigi Ken Robinson arvab, et küllap toimus 1862. aasta detsembris midagi võluvat, käis sel ajal Ameerikas kodusõda. President Lincoln kirjutas kuu aega pärast Kongressile saadetud sõnumit alla orjade vabastamise proklamatsioonile. Sellega sai Unioon oma käsutusse salarelva. Koos Põhja vägedega saabus vabadus ja endised orjad astusid massiliselt sõjaväkke, et vabaduse võidukäik jätkuks. Orjad, kes Konföderatsiooni poolel abitöödega tegelesid, kippusid teise poole kontrolli alla olevatele aladele põgenema. Kindlasti muutis see sõja käiku. Kuid võib vaadata ka ajas teisele poole. Pool aastat varem oli president alla kirjutanud asundustalude seadusele. Algas suur tung läände, sest nüüd oli tõesti võimalik saada maad läänepool Mississippit. See kõik ei olnud väga võluv ja läänes tehti igasugu kavalaid trikke. Arvatakse isegi, et asundustalude seadust ongi kõigist seadustest kõige enam väärkasutatud. Oli kuidas oli, see aeg Ameerika ajaloos, mida Ken Robinson ei ole koolis õpinud, tegi Ameerikast selle Ameerika, mida meiegi tunneme.

Huvitav on ka näiteks see põllumajandusmudeli jutt. Kuidas farmer loob taimele kasvamiseks soodsad tingimused ja siis puhkeb see õide. Kas me ikka teame, mida tänapäeva farmer teeb ja mis on tööstuslik toidutootmine? Jms.


Olgu kuis on, Sir Ken on kindlasti lugemist ja kuulamist väärt. Vaatamist väärt ka.