Lahtised lehed

Teinekord viskad ära mõnel igaval koosolekul või koolitusel soditud paberi. Aga äkki...

29. sept 2010

Vee soojendamiseks kulub...

Küsimus fyysika.ee:
Kindlasti on see küsimus füüsikaga sinapeal olevatele inimestele lapsemäng loodan abi saada. Kui palju kulub energiat nt 100 liitri vee temperatuuri tõstmiseks 40-ne kraadini. Ühesõnaga tahaks teada kui mitu kw/h selleks kulub,et saada teada palju see kroonides teeb:)


Ei ole lapsemäng.

*** Samavõrra oluline, kui vee soovitav temperatuur, on ka vee algtemperatuur. Minu kodulinnas on veevärgivee temperatuur tavaliset 8°C. Lähtugem siis sellest, et vett on vaja soojendada 32°C võrra, juba palju parem.

*** Soojendamist ootavat vett on 100kg, väga hea.

*** Edasi on tõesti lõiguke 9. klassi füüsikaõpikust, lühendatult:




*** Oh, need õnnetud kilovatt-tunnid. Mitte kw/h, ikka kW·h. Heaküll!
1 kW·h=3,6MJ, mis tähendab, et kulub 3,73 kW·h.

*** Nüüd läheb keeruliseks. Rahalised küsimused on alati keerulised.

Kütteõli kuluks selle soojakoguse saamiseks 320g. Piiritust 450g. Küttepuid umbes 1kg. Mis see maksab? Nojah, tuleb vaadata, mis hinnaga need kütused kätte tulevad ja ongi...

Kui rääkida nüüd elektriküttest. Siingi on küsimusi. Näiteks, kas kütta päeval või öösel. Kui on muidugi vastav leping ja kahetariifne arvesti. Aga olgu, kodutarbija põhitafiif on 1,61 kr/kW·h (10,29 €cent/kW·h). Seega siis kokku 6 krooni (0,38€).

Halloo, aga kasutegurit pole arvestatud! Soojus on peen asi, pole lootustki, et midagi minema ei lipsa.

23. sept 2010

Lapik Maakera

Kooliaasta algus toob alati uuesti välja vanu koolinalju. Näiteks selle: „Maa lapikus on tingitud liiga suurest pöörlemiskiirusest ümber liiga lühikese telje.”

2006. aastal sai populaarse telesaate kaudu laiemalt tuntuks teooria, et elektrituulikute liigne ehitamine võib aeglustada Maa pöörlemist ja selle kaudu seisata nii tuuled kui hoovused. Tuul ei olevat taastuv energiallikas. Mitu ajalehte kirjutasid sellest pikemalt, oli hariv. Sealsete kommentaaride hulgas kohtasin esimest korda lugu liiga kiirest Maast ja tema liiga lühikesest teljest.

Praegu paistab kogu loo kõige kättesaadavam, selgem ja lihtsam kokkuvõte teadus.ee leheküljel.

Tänane küsimus:
Kui pikk on Maakera telg? Kas ta saaks olla natuke pikem?

16. sept 2010

Transformaator tervendab?

Mida-mida?

«See ei ole äri ahnes või halvas mõttes. Raha on energia, mis võimaldab tasuda transformaatorile tema energia eest, mida ta inimese tervendamisse pani,» räägib Monica Palm ja lisab, et alati ei peagi energiavahetuse aluseks olema raha, vaid selleks võib olla ka tahvel šokolaadi.

Kust tsitaat? Siit muidugi. Lugege kindlasti kommentaare.

15. sept 2010

Püüan edastada arvamuse e-kooli kohta

Alles see oli, kui ajalehed kirjutasid uue e-kooli vigadest. Kõigepealt, e-kooli nimi on ekstav. See ei ole kool. Siiamaani on olnud tegemist e-klassipäevikuga ja tegelikult on see ka praegu nii. Nad muidugi pungestavad sinna mingeid sotsiaalmeedia tunnuseid lisada, aga siiamaani on sellest õnnestunud küll tühine osa. Aga nüüd kuulame kokkuvõtet tänasest seisust.

Ma üritasin eile e-kooli tunde sisse kanda. Võtan oma eelmise postituse küsimuse tagasi. Pangas on töö korraldatud väga hästi ja kuigi mõni internetipank on mõnes asjas teisest parem või halvem, siis sellega võrreldes... See, et nad panevad mõnikord naljaka sildi välja või ilmutavad siin-seal kontori-inimese piiratud vaadet elule, see on kõik OK.

Nonii, ma olen tige, aga on ka põhjust. Esimesel e-kooli kasutamisel kirjutasin üles 30 asja, mis on lausa rumalad, kehvasti või kui käivadki, siis võiksid ikkagi olla korraldatud paremini. Kolmkümmend, ja ma ei ole veel otsinud aruandeid, ma pole veel proovinud midagi trükkida, veerandilõppu pole veel olnud. Statistikat vaatasin ainult korraks ja lubasin endale, et ei klõpsa seda vabatahtlikult enam kunagi. Sealt võib veel igasugust välja tulla.

Leidsin samal ajal ka kolm kiiduväärt muudatust võrreldes eelmise versiooniga.

*** Kooli avalehe otsing töötab veatult ja väga kiiresti. Kui palju mul seda vaja on, aga võib-olla keegi teine kasutab. Täitsa korras asi.

*** Kuupäevade lisamine kalendri klõpsamisega on hea mõte. Kalendri ikoon on küll tunni lisamisel vales kohas, sealt ootaks pigem klikatavat valikut - mitmes tund.

*** Automaatne väljalogimine toob kohe uue sisselogimise lehe ette. See oli vanasti igavene ikaldus. Teatud minutite pärast "sessioon aegus", aga sellest sai alles siis teada, kui hakkasid midagi salvestama. Puudujate ja hilinejatega oli alati jama. Nüüd korras, hästi tehtud.

Aga kullakesed, jama on ikkagi 10 korda rohkem kui asja. Ainult üks näide, eksole?

Asun kaheksanda klassi päeviku füüsika lehekülje kallale. Avaneb sellise päisega tabel:



*** Hoo-hoo! Kõik tüübid, ongi kohe nii kirjutatud, et kõik tüübid. Aga ikkagi, miks tüübid, miks nad arvavad, et selles nimekirjas on just kõik tüübid? Kas ma olen esimene, kes näeb, et selle tabeli pealkiri on KÕIK TÜÜBID!?

*** + Mida tähendab +? Lükkan hiirekursori sinna ja ei midagi. Tundamatu märk. Klõpsutan ja selgub, et siit saab igasugu asju lisada. Tund on nimekirjas kohe esimene, aga tegelikult võiks tunni lisamiseks küll eraldi nupp olla, sest seda tehakse iga päev tuhandeid kordi. Patuasi on see panna kahe kliki taha. Perioodihinded, aastahinded, käitumised, need las olla +, saame üle, aga tund võiks küll olla kohe esimene ja kõige suurem.

*** Edasi, õppeaasta. Kerin lahti ja sel on veel veerandid. Kas ma pean tunnid lisama õppeaastasse või veerandisse? Või pole vahet? Loen juhedit veerand tundi, ei saa aru. Küll aga saan aru, et:

NB! SOOVITUS: võtke end kokku ja kirjutage lühidalt! Inimesed suudavad ekraanilt lugeda hulga lühemaid tekste kui paberilt, seega peaks siin olema esitatud...

Mistarvis sa, sõbrake, ise ei oska lühidalt kirjutada ja pasteerid lõike seadusest?
Jääb nii, et kuna kirjutatud pole, siis vahet pole.

*** Aktiivsed õpilased. Katsuge ära arvata, millised õpilased on koolis veel peale aktiivsete õpilaste. Las see jääb koduseks ülesandeks.

*** Aaaa... Kust ma koduse ülesande saan panna, tunni lisamisel justkui ei olnud sellist kohta. Ahjaa, meelde tuli. Jälle +!

Kokkuvõtteks. Kuigi midagi on ju tehtud ja head tahet justkui paistab, siis üldiselt siiski- BROKEN.




13. sept 2010

Võtke järjekorranumber!

Sveedpänkis käisin täna. Käin seal harva ja sellepärast on mul huvitav vaadata, kuidas see kontorimasinavärk töötab. Üsna hästi töötab, võtab aega, mitte väga palju, aga rohkem kui võiks.

Tänane küsimus:
Milleks ettevõttele, kus juba aastaid töötab udupeen kolmesüsteemne järjekorramasin, lauasildid - palun pöörduge kõrvalkassasse?

This is broken!
This is broken! Seth Godin

10. sept 2010

Kust lapsed tulevad?

Kas on parem algul, kui lapsed veel kõike ei taipa, öelda neile, et lapsi saab tellida Hobby Hallist? Nii ka füüsika õpetamisel. Ehk oleks targem algul õpetada nii:

«Näiteks räägime elektrist, veest ja vee omaduste muutumisest kuumutamisel ja jahtumisel, samuti magnetismist, külgetõmbejõud. Matemaatikas võtame läbi samad mõisted – mass, millest see tekib, et see on Maa külgetõmbejõud. Me ei nimeta neid alati nüüd täpselt nii nagu füüsikas ja keemias,»

Postimees 09.09.2010 22:01 „Füüsikaõpetus on liiga abstraktne”